ull blog

reedel lohusalus. natuke rahvast oli juba kohal, tuul oli, aga natuke hõre. tegin suure lohega prooviringid, sain tagasi algusesse, aga ei midagi enamat. tulin maha ootama. siis tuli tuul ja kõik see mees ja naine rannalt ruttas peale. mõnusalt ühtlane. mõnusalt päikeseline, mõnusalt soe, parajalt vähe suvitajaid. ja siis see algas.

ahh, siia võiks kirjutada terve lehekülge sellest, mis täpselt õudselt meeldis selle päeva juures ja mis tunne sellest tekkis, aga see on siin ikkagi meesterahva blogi, niiet parem lähen otse selle juurde, et sain tehtud kohe mitu asja, mida võibolla juba aastakese olin tahtnud aga polnud osanud või julgenud saanud.

varvulisõidust tagarull. varvuli sõites on niikuinii juba kehal peaaegu pool pööret peal, niiet sealt veel edasi pöörata on kuidagi ebaloomulik. küsisin veel martti käest ka, mis tunne seda tehes on ja tema ütles et mingit erilist tunnet pole, lihtsalt keerad. ja ma lihtsalt keerasin ja tuli. aru veel täpselt ei saa, aga toimib. nii vist on mitme asjaga, et enne otsustad ära mida teed, siis teed ja analüüsid pärast, mitte enne.

lohesõlm ehk kiteloop catalyst 12 lohega. hüpe ei pea olema kõrge. pigem samasugune, nagu hüppega suunamuutmine. peale üles jõudmist poom lihtsalt vastassuunas põiki alla ja üles ei vaata.

ma saan nüüd siis aru küll, miks vabastiili mehed kurdavad pagide pärast. ühtlane tuul annab julgust ja kui on julgust, siis on lootust.

mõmm!