harilaiu surfilaager 2012
traditsiooniline harilaiu surfilaager toimus selle suve viimasel nädalavahetusel ja on järjekorranumbrilt kolmas.
kuidagi läks nii, et suvel sai kogu aeg ka laulasmaal ja lohusalus sõita niiet polnud otsest põhjust saaremaale minna. nüüd see võimalus tuli ja hoolimata sellest, et enamusel rahval on juba sügiseselt palju muidki toimetusi ja jäi seetõttu laagrist kõrvale, toimus üritus ikkagi! kolmandaks käpaks oli lisaks andrile ja mulle loheheiskaja (kitelauncher) martin.
võtsime aga martini otse tartu bussi pealt ja kütsime reede õhtul saaremaale teele. sõitsime kolinal otse praamile ja sealt maha otse loode turismitallu, mis asub harilaiule piisavalt lähedal. sättisime end sisse, tegime väiksed õlled, vaatasime mobiilse inerneti kaudu minu 17″ läpaka pealt närvekõditavat kättemaksukontori uue hooaja avaosa ja kobisime magama.
lauba ehk laupäeva hommikul peale hommikusööki võtsime talust jalgrattad ka peale ja sõitsime harilaiule. algul tundus et saame napilt zephyridega sõita, sest ega puud väga ei kõikunud, meri ainult kohises. peale veerandtunnist sõitu tulin maha ja tõin 12 ruuduse, mis töötas ilusti ehk ilusasti.
natuke meenutab see haagi lõugas (tolle ranna ametlik nimi) väänat. rand on pikk ja kalda all on parajad lained. need pole teab-mis suured, aga tuule suund oli täpselt selline, et sai mõnusalt kasvõi mööda ühteainsat lainet sõita pikalt pikalt sõita. martin tegi meist kaldalt natuke pilte ka.
peale sõitu võtsime väikse eine rmk platsi peal. seal tuli meile külla väike rebane. istus aga maha ja jäi ootama kas süüa ka antakse või mis. andri siis talle viskas ikka vorstijuppi ja ikka mõnglit. vahepeal käis ja kaevas rebasepoiss osa toitu eri kohtadesse sambla alla mustemateks päevadeks.
tegime ratastega harilaiule tiiru peale. osa teest tuli ratas käekõrval mööda liiva kõndida, aga polnud hullu. loodus on seal ikkagi väga kaunis ja ma ei suutnud vastu panna kiusatusele puhta kunsti kategooria alla käivaid loodusfotosid pildistada.
õhtul käisime sellekandi kultuurikeskuses, Kihelkonnas poest joogi- ja söögipoolist ostmas. sellel õhtul toimus sealsamas üle tee kultuurimajas jaan teäri 50 juubeliüritus/kontsert ning kohale oli saabunud palju rahvast. eks maapiirkondades on sellistel üritustel ikka oma hõng. sinna juurde käib lisaks lipsule ja kontsakinga ka poe kõrval kastanipuu alt kuuvarju otsiv kontingent, keda mingil juhul liigses kainuses süüdistada ei saa, aga kes on ka ikkagi Inimene!
õhtul kuulasime oma aida all andri valitud muusikat ja rüüpasime rummi koolaga, sest see vist on kõige tunnustatum lohesurfari vägijook… või vähemalt neile südamelähedane, kes borakayd väisanud. enne magamaminekut kiitlesin meie hea elu veidike üle ka internetis, sest kurat võtaks – oli ju ka põhjust!
pühabal vitsutasime pudrud ja kohvid sisse ja jätsime loode talu peremehega hüvasti. sõitsime veel haagi lõukas kaks tundi. käisime ära ka kivivalli taga asuval lausikul ehkki tuul sealkandis juba natuke üle maa tuli ja polnud enam suurem asi. vesi oli seal üsna sile ja põhi madal, aga kivine ja veetaimene ja mudane. tulime sealt tulema hüpates ja karates. selliste lainetega sõites tekivad puhta uued võimalused ja piirangud. tagarullide keeramine saab uue hoo ja hüpata on ka nendelt lainetelt mõnus. lõpuks laine muidugi murdub kui sellisel hetkel sealt tõukama sattuda, siis nagu paneks lauaga vastu seina. paremal juhul viskab järsult otse üles ja ülejäänud juhtudel võtab lauast kinni ja üritab pesumasinasse sikutada. pärastpoole ma vahel lihtsalt panin sellisesse lainesse peakat kui parajagu polnud lohes jõudu, et sealt ennast üle tõsta või varem hüpata. ahh, aga päike paistis ja meri sillerdas. isver kui kaunis!
ärasõites olin sel aastal nüüd nii palju targem, et käisin enne praamile minekut kuressaare külje all pesulast läbi ja loputasin autolt harilaiu kruusateedelt peale korjatud liivakihi maha. praamil kohe hea ausa näoga ringi käia, muidu ikka kuidagi imelik kui säherdune määriv ja must.
viimati käisingi vist saaremaal eelmise surfilaagri aegu ja vahepeal praamid on nüüd mõnusamad. palju kiiremini ja ladusamalt käib pealelaadimine. jõuad prae sisse hingata ja oledki juba üle. väga mõnus.
ja nüüd täpselt sama jutt koomiksina sellele keskmisele surfarile, kes isegi lugeda ei oska:
