telo-hoor
kuna ainuke asi, ilma milleta ma kodust kunagi välja ei lähe, on telefon, siis pole mingi ime, et sellele nii suurt tähelepanu peab pöörama. peale asus padfone fiaskot on mul olnud päris mitu nutitelefoni, kõik veekindlad ja sony xperia sarjast – go, v, zr ja nüüd z ultra. go oli ikkagi liiga väikse ekraaniga ja oli tegelikult mõeldud rannast kaugematele lohesõitudele kaasavõtmiseks ja selleks sobis see päris hästi. igapäevaseks kasutamiseks natuke väike ja natuke lahja siiski. andsin selle ära ühele sõbrale ja ostsin asemele xperia v. see oli põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, aga suurem ja võimsam, aga see kahjuks kadus ükskord pärnu rannas peale surfi riideid vahetades imelikult ära. järgmine oli siis xperia zr, mis oli natuke suurem ja võimsamgi kui v, ehitus jällegi umbes sama. tagumine pool oli neil kõigil plastmassist ja äravõetav. sealt sai ligi mälukaardile, sim-kaardile ja akule. klaasist tagaküljega z mudelitest hoidsin eemale, sest kuna tagumine pool on ka klaasist, siis peaks see olema raskem ja libedam ja hapram, kui plastik. samas jälle mõlemalt poolt kokku liimitud disain äkki on paremini vee ja tolmukindel?
peab tunnistama, et vist kõik telefonid käisid vähemalt korra remondis, mõni isegi kolm korda. ühel läks klaas katki ja ühel tungis natuke vett sisse (kaamera klaasi taga udu) ja ma poleks kellegagi vaielnud teemal, kas olin ise süüdi – muidugi olin, aga need probleemid lahendati garantiikorras. tegelikult ma vist ei ole seni xperia telefonide remondi eest midagi maksnud. niiet ehkki probleeme aegajalt on ka sony telefonidel, siis vähemalt emt kaudu ostes on nende garantii ja hooldus väga hea.
üks tähtis asi, mis mulle nende veekindlate xperiate (välja arvatud go) juures meeldib peaaegu sama palju, kui nende veekindlus, on laadimisdokk. üliloogiline asi, mis on arvutilaual ja kuhu maha istudes torkad telefoni lihtsalt sisse ja hakkab laadima. ei pea veekindlaid klappe microusb pesa eest lahti katkuma ega midagi. eeh, no võiks rääkida sellest, et kas need laadimisjaamad peaksid kogu xperia seeria piires omavahel ühilduma, aga kui ma neid vaatan, siis justkui lähevad aina paremaks ja oleks patt hoida innovatsiooni tagasi ainult paarikümne-eurose laadimisjaama tagasiühildumise pärast. ahjaa zr ja z ultra tulid karbist koos laadimisalusega, mis on veelgi mõnusam. autosse ostsin kah broditi aktiivhoidiku – põhimõtteliselt laadimisalus autosse. brodit on eraldi teema, aga soovitan väga. neil on iga automudeli jaoks paar-kolm alternatiivi, kuhu hoidik kinnitada ja siis on iga vähegi levinud telefonimudeli jaoks passiivne ehk ilma laadimisklemmideta ja kaks aktiivset – sigaretisüütaja pistikuga ning autosse integreeritava toiteadapteriga varianti. ostad oma auto ja oma telefoni jaoks sobivad jupid ja kruvid omavahel kokku. kui vahetad telefoni, ei pea autopoolset osa vahetama ja vastupidi.
lõpetuseks z ultrast. see on minu esimene labidas-telefon või phablet. 6.4″ full-hd ekraaniga veekindel mõlemalt poolt klaasist üliõhuke aparaat. muide kõrvaklappide pesa on veekindel – ei mingit korki. alguses, kui ultra välja kuulutati, siis oli see muidugi sigakallis ja tal on üks suur puudus ka – 8MP kaameral puudub led-välk. kuidagi juhuslikult sattusin hiljuti xperiate hinnakirjasid sirvima ja avastasin, et ultra eest küsitakse praegu alla 300€ ja tehnoloogia seal sees on veel üsna tänapäevane. 2013 a. mudel. uuemat alternatiivi sony praegu ei paku ja minuteada ei paku keegi nii suurt veekindlat labifoni. muidugi on seda telefoni kuidagi natuke imelik kõrva juures hoida, aga see ei ole nii suur, kui 7″ tahvelarvutid! meesterahva jope-jaki-mantli taskutesse mahub täiesti vabalt ja kuna ma püksis telefone pole kunagi kandnud, siis kaasaskandmine pole päriselt probleem. neti kasutamiseks on see suur seade ülimõnus. kahe käega hoian ees ja pöialdega tipin klaviatuuril. palju mugavam ja juba praegu on selge, et olukordades, kus varem tundus liiga tülikas hakata telefoniga midagi netis tegema, seda tunnet nii palju suure telefoniga ei ole.
ja veel üks aspekt. seni on mul autos eraldi androidiga autoraadio, et podcaste ja spotify kaudu mussi kuulata ning teada saada, kui keegi mingeid sõnumeid saadab. selge see, et sõidu ajal vastamine ja isegi lugemine ei ole mõistlik. aga foori taga korra pilk peale visata suurele ekraanile on lihtne ja mugav. lisaks muidugi navigatsioon. sisse-ehitatud nutiraadio suur eelis on see, et see on alati olemas ja pole mingit juhtmepusa armatuuril ja aku ei saa tühjaks ja ekraan on suur… aga suur miinus on vähemalt minu lahendusel praegu see, et kui auto seisma panen, võtme välja võtan ja uksest välja lähen, siis lülitab raadio ennast välja ja kui tagasi tulen poest või statburgerist, siis hakkab raadio ennast uuesti üles bootima ja jälle peab programmid käima panema ja see on lihtsalt tülikas. nüüd ongi mõte, et viskan nutiraadio välja, panen sony bt nfc 1DIN mõõdus odava raadio autosse ja selle kohale ultra jaoks aktiivlaadijaga hoidik, millel mingeid juhtmeid väljas ei tolgenda. et siis tulen poest, pistan telefoni pesasse ja pidu jätkub sealt, kus enne pooleli jäi. vähemalt selline on praegu plaan.
