ull blog

mõned nädalad tagasi peaaegu impulssostsin endale nutikella sony smartwatch 3. kas ma kahetsen seda ostu, mida ma sellega teen, mis on elu mõte ja kuhu on peidetud rahapada? loe edasi ja saad osadele küsimustele vastuse.

sündmuste ahelreaktsooni vallandas üks hellointernet’i episood ja seal räägiti tegelikult apple watchist ettevaatavalt, st grey tellis endale selle ära mõttega, et võib-olla see osutub halvaks ostuks, aga võib-olla on see hästi mõnus ja elementaarne asi, nagu kunagi oli nutitelefon. ja ma mäletan hästi milline oli minu esimene nutitelefon ja milline oli esimene, millaga ma tegelikult rahul olin. lisaks on läinud nutitelefonid nii suureks, et neid iga piiksu peale või kella vaatamiseks taskust välja koukida, eriti paksude riiete ja kehva ilmaga, on tülikas. niiet võib-olla aitab nutikell siin natuke kaasa. igatahes oli sinnamaani suhtumine pigem skeptiline. aga eks mõte hakkas vaikselt ikkagi idanema ja ükspäev, kui hilja õhtul jäi üks tähtis info kätte saamata (et oli vaja hommikul vara tegutseda), siis lõin käega – äh, ostan endale ka. ja ma ei teadnud nendest midagi. mul on sony telefon ja esimesena vaatasingi, kas sony ka midagi pakub ja pakkuski. paistis viisakas ja no hind oli igal pool ühesugune 249€. kusjuures apple watchi alghind pidi olema pigem 350€, niiet hind tundus okei. pm ostsin ära tund aega hiljem ja ei meenu, et ükski vidinaost kunagi nii kergelt oleks läinud, sest alati käib agooniasse kalduv eeltöö ja uurimine ja valikuraskused. mitte seekord.

peamiselt on see kell ikkagi telefoni pikendus. jalutades on telefon taskus ja kui mingi teade tuleb telefoni, siis kell väriseb natuke ja saan sealt vaadata kes ja mis teemal sõnumineeris. lisaks saab sealt tõesti ka kella vaadata. kellas on android wear tarkvara, mida arendab google ja seda kasutavad mitmed teised nutikellad ka. tänu sellele on paljudel rakendustel (skype, fb, endomondo, glympse, beyondpodcast, navigation jne) sees android weari tugi ja see töötab hästi naljakalt. sina ei pea kellale ühtegi programmi peale panema, alguses paaritad telefoniga bluetoothi kaudu ära ja ongi  kõik. kui mingi rakendus telefonis käib, millel see android weari tugi on olemas, siis lihtsalt saadab kella ekraanile ka teavitusi. lisaks saab näiteks fb sõnumile vastata püstise pöidlaga, saab podcasti või musa pausi peale panna, endomondot pausida jne. ei saa teha kõike, aga saab teha täpselt nii vähe, kui vajalik. ainuke asi, millest ma praegu puudust tunnen, on just seal fb äpis ka pöial alla nupp, aga inimesed, kes oskavad, küsivadki seal küsimusi nii, et saaksin vajadusel püstise pöidlaga vastata ja siis on neil info käes.

tuli välja, et üks sony smartwatch 3 unikaalne omadus on sisseehitatud gps, mis töötab ka ilma telefonita teatud spordiprogrammidega. võib telefoni jätta koju, või kaldale… hmm… kuiva ülikonna peale mulle see kell hästi ei mahu, aga kui ilma kinnasteta surfamine algab, siis proovin ära. jah, kell on sama veekindel, kui mu tavaline garmini gps kell. IP57 vms.

kõige ägedam funktsioon, mis ka ajendas seda lugu siia tegelikult kirjutama, on google fit tugi. mis on google fit – ega keegi ei teagi. sest sellest pole erilist kisa tehtud. see sisuliselt AI (tehisintellekt), mis käib sinuga kogu aeg kaasas kella sees ja jälgib su liikumist. see saab ise aru, kui sa jalutuskäigu ette võtad või jooksed või rattaga sõidad. ise ei pea midagi käivitama ja seiskama ega ka ütlema mida sa nüüd siis teed. ise jälgib ja analüüsib ja kokkuvõtteks annab sulle infot selle kohta, kui palju sa päevas liigud. näed ka, kui palju on veel puudu päevasest ettemääratud normist. mina midagi ette pole määranud, ta ise pakub välja, et võiks päevas liikuda tund aega. google fit on võrreldes muude liikumisäppidega ülilihtne ja nudi, see isegi ei jälgi su träkki, vaid salvestab ära umbkaudse piirkonna, kus sa liikumist alustasid. tervise seisukohalt muidugi pole seda träkki vajagi. kui ma nüüd järele mõtlen, siis ma isegi ei tea, kas ta kilomeetreid loeb või ainult aega. aga jällegi… hästi lihtne, aga kuna see absoluutselt midagi küsi ja jälgib vaikselt ja nutikalt kõiki ise, siis tundub see mulle kuidagi sümpaatne.

vist kõik android weari nutikellad saab seadistada ekraani kas täiesti välja lülitama või siis kustutavad ainult taustavalguse. minul on see viimane, st niisama näeb ka kellaaega või mis iganes seal ekraanil parasjagu on, aga kui teha see käekella vaatamise liigutus või vajutada ainsat nuppu või vajutada sõrmega ekraanile, siis hakkab taustavalgus tööle ja näeb paremini. sellises režiimis peab aku vastu terve päeva. öösel laeb, hommikul panen käele ja õhtul on 35-65% akut veel täis. sony kella ainuke nõme omadus on, et laadimiseks peab kummist veekindla klapi micro-usb pesa eest ära nokkima ja sinna kaabli kuidagi sisse sudima. teistel kelladel on vist kõigil spets laadimisalus, kuhu on palju lihtsam ühendada. aga eks see on kaheotsaga asi, sest seda kella saab laadida suvalise micro-usb kaabliga suva kohas.

hääljuhtimine on hästi naljakas asi, sest eestipäraseid nimesid on kohati väga keeruline inglise hääldusega öelda, aga no näiteks “okay google (mis aktiveerib häälkäsklused) call martti raavel” töötab küll. või kui on lühinumbrid, siis neid tunneb ka päris hästi ära. helistama paneb kell muidugi hoopis telefoni ja ma kasutan seda vahel autoroolis. räägitakse, et sellel kellal töötab hääljuhtimine/kõnetuvastus väga hästi (võrreldes konkurentidega?), aga siin on ikka selline pikk tee veel minna ja kui rääkida tehisintellektidest, siis njah, see näitab justkui praegust taset.

üks “käepärane” häälkäsklus on veel “take a note” ja siis mis see note on. minu mälu töötab selliselt, et pisikesed asjad ei tule alati meelde, sest neid on nii palju. aga kohe kui mõte tuleb, saad ühe-kahe sõnaga märkme teha ja ükskõik, kuidas kell seda tekstiks tõlgib, saab seda pärast gmaili postkastist helifailina maha mängida ja info ei lähe kaduma.

lisaks “set timer for five minutes” tuleb ka juba üsna automaatselt, kui ahju sooja panen vms.

neid asju on veel, miski neist pole asendamatu, seda kindlasti mitte, aga lihtsalt mugav, kuna kell on envei juba käe peal.

ühe korra on kell ka täiesti kokku jooksnud, niiet mitte miski ei aidanud ja tuli lasta seista üleöö, kuni aku tühjaks sai. paar korda on veel ekraan hänginud, aga siis on nupu allhoidmine ellu äratanud taas. umbes nagu esimestel nutitelefonidel oli. ei midagi väga hullu õnneks. kord nädalas vb.

mõned asjad on veel natuke kummalised, niiet soovitaks ikkagi pigem ainult seiklushimulisele tehnikahuvilisele. päris valmis see nutikellandus kindlasti ei ole ja probleemid on minuarust pigem filosoofilised kui tehnilised. mida peaks kell tegema, kui palju peaks saama sellega teha. kus jookseb piir selle vahel, mida peaks saama teha kellaga ja mille jaoks on lihtsam telefon kätte võtta. seda maad alles kombitakse ja ilmselt tuleb siin veel palju muutusi. ma ise olen pigem praegu sellel arvamusel, et kell ei peaks asendama telefoni ja pigem võiks see aidata olukordades, kus telefoni tõesti kätte võtta ei viitsi. just see ei/jah vastamine, play/pause, note ja siis need käekoputusega teavitused olukordades, kus telefoni kätte võtta on lihtsalt kohatu või võimatu (rattaga sõites näiteks).

igatgahes mina olen hetkel sedavõrd rahul, et kasutan iga päev ja tunnen, et midagi on puudu või olen oma infovõrgust kuidagi lahti ühendatud. ma tahan seda ka kindlasti öelda, et kella abil ei ole minu nuti- ja netiseadmetega suhtlemine kuidagi suurenenud, vaid vastupidi, vähenenud. teateid ei tule palju ja ma saan rahus tegeleda muude asjadega ja ei pea pidevalt telefonis või arvutis käima tsekkamas, ega pole tulnud mingeid uusi teateid.

näis kui kaua need seisukohad nüüd kestavad. aga vähemalt on hiljem millega võrrelda.