Lohe

triibud öös

õige, käisin õhtul ju jüris triibutamas ka. oli juba üsna hämar ja lõpuks käis sõit tartu mnt tänavalaternate valguses. sõit seekord natuke keerulisem, kuna lisaks pimedale oli lumi ju siiski üsna jäine ja konarlik. võtsin olukorrast mida sain, harjutasin veidi varvuli sõitu ja lohe juhtimist ühe käega. ei ole nii kerge kui telekast paistab. sõrmed ju külmetasid ka natuke.

a muide seal hoone juures toimus midagi kummalist. aloha kirjades muhvikaga olid seal tüübid, kes panind mingid prožektorid tolle laohoone seina valgustama ja ehitasid sinna lumest midagi. ei tea kas kavatsesid hakata selle najal hüppama või mida?

logi

endiselt jäine

öösel tuli törts lund peale, täna käisin jüris kohe proovimas ka. seal kuuri ees, kus harilikult põhimöll käib… umm, ütleme nii, et seda võisid nautida hirmsa vibratsiooni, raputamise ja hästi ebaühtlase tuule austajad. tuul tuli otse üle hoone ja keerutas seal platsil omajagu.

aga tagapool sai sõita küll. seal, kus sulaga eriti keegi ei sõitnud, oli kõva alus sile ja natuke oli uut lund ka pidama jäänud kohati. igatahes risto kiitis et kui tahad pane või peakat.

lisaks sellele peaka-jutule jäid veel kolm asja meelde.

esiteks lõime marttiga üksteisele vastu sõites patsu. polnud enne ette tulnud.

teiseks, päris kift trikk on sõita tartu maantee teetammi mööda natuke üles ja siis hirmsa hooga alla tagasi. ühe korra käis mu lohe peaaegu tee peal ära. huhh.

kolmandaks avastasin enne äratulekut, et põllutee serv on üsna sile ja tuul sobis kenasti, et mööda seda kitsast siledat osa sõita. sain harjutada varvuli sõitu mõlemat pidi. vasakule poole on kuidagi ebakindel, ei teagi miks.

2011-01-13 14.31.17

rada google mapsis

värisev jalg

eile kohevile küntud sulalumi oli tänaseks ilusti ära jäätunud. tuul oli seal 7 m/s kandis ja juba jalutasin cataga põllule, aga vaatasin siis mis seal toimus ja otsustasin ringi 7 ruuduse kasuks. õieti tegin kah. jäisel kardulapõllul piisas sellest küll ja veel. otsisin tükk aega kohta, kus eilseid jälgi oleks võimalikult vähe. alul sõitsingi rööpi tartu maanteega, aga pärast kobisin teisele poole põlluteed. seal oli tegelikult üsna mõnus lume poolest, aga tuul tundus natuke nadim. igatahes 15km tuli kokku ikkagi.

View Jüri, Instinct Sport 7, Ull in a larger map

kased hoovis kõikusid hoolega ning sosistasid, et kuule mine vaata mis seal jüris tehakse. endiselt oli sula, aga lumi rohkem kokku vajunud ja kinni sõidetud. algul sõitis ainult paar lohet ja keegi filmis mingi suure kaameraga seal seda pulli. operaator muigas seal et no väga ilus, aga natuke liiga kaugel et korralikult purki saada… kuid eks ohutus on ju ka tähtis eksole.

sõitsin eemal. hüpped tulid head kõrged, tuul ju puhus. maandumised kõrgematel hüpetel ilusamad kui madalamatel. varvuli sõit tasapisi edeneb. nojah, sõitsin kuni tagumik päris märjaks muutus, siis veel natuke ja siis veel. lõpuks tulin ikka kodo ära.

ahjaa, katsetasin My Tracks nimelist programmi androidi peal. see logib gps abil liikumist ning näitab kaarti ja graafikuid ja numbreid. pärast saab logi google mapsi My Maps alla üles laadida. noh vähemalt saab jälle logid netti toppida. patarei kulub mytracksiga kiiremini kui gps logger nimelise, palju lihtsama vidinaga. kahjuks ei oska ma gps loggeri produtseeritud gpx faile kusagile sedasi netti laadida, et neid kerge vaadata oleks ning need alles ka jääks. ja ega ma ei ole otsinud selleks mingeid väga keerulisi lahendusi.

View Jüri, Catalyst 12 in a larger map

koerakarjas

esimene sulasõit sel aastal. jüris paras laulupidu, igal viiendal autol lohekoolituse sildid küljes. libisemine on miinuskraadidega minuarust etem. tuul oli täitsa normaalne, aga enamus sellest kulus vähemalt mul laua libisema saamisele. seal põhiplatsi peal ilmselt sõideti lumi kinni ja libises paremini, aga seal oli ka sehoke liiklus et kole. ma sõitsin neist tublisti ülestuult omad rajad, harjutasin varvuli sõitu ja keksisin niisama.

seal jürikandis elab (või vähemalt sõidab tihti) üks mees, kellel on kaval moodus koera jooksutada. mees sõidab autoga mööda teed vaikselt ja koer sörgib järel. aga veel rohkem kui auto järele sörkimine, meeldib koerale lohesid taga ajada. nägin seda koera ka täna seal lohesid taga ajamas ja lõpuks oli vist minu lohe talle kõige lähem ja ta hakkas seda taga ajama. noh ma siis jooksutasin teda natuke. pärast tuli peremees koera põllult ära kutsuma ja mul oli siis hea võimalus koera nina ees edasi tagasi sõita allatuult kuni koera peremeheni välja. ta veel uuris et kas lohetajatel on mingi vorst või asi kaasas, mida koer nii väga kätte saada ihaldab .)

jürimaru

hommikul toa aknast välja vaadates erilist lootust polnud. aga natuke enne lõunat vaatasin jututoa aknast sisse ja seal seati end jürisse minekule. läksin ka kaema.

seda ka, et max teeb ikka tööd ja andril õnnestus haigeks jääda uuesti. saagu mõlemad kiiresti terveks!

põllul oli rannajoont muudetud. parkimiseks ruumi tehtud sahaga ja keegi oli oma traktoriga ka põllule natuke lund kuhjanud. seda kuhja pärast martti jt. seal labidatega silusid et sellest tore hüpekas trimmida.

sõit algas 12 ruudusega, ehkki väga ülearu midagi ei puhunud. tuul aga tasapisi tõusis ja sõita sai nõrkemiseni. täna tundsin, et tuul on puhanguline. isegi catalyst tõmbas kohati üsna järsku. õnneks palju õrnemalt ja ettevaatlikumalt… st, ömm, mehiselt nagu tume õlu!, jah, nii ta tõmbas. kui õnnestus õigeks ajaks end hüppele sättida, siis sai päris kõrgele. kas just teise korruse aknast sisse oleks saanud hüpata, seda ma ei tea, aga selline tunne et ühekorruselise katusele oleks saanud ilusti. naljakas asi tuulega oli see, et ta puhus kõrgemal veel kuidagi eriti tugevasti, niiet hüppad üles ja kui oled juba kõrgel, siis tunned järsku et nüüd tõstis veel natuke.

varvuli sõitu proovisin kah. tuli paremini välja kui seni. kõigest hoolimata olin lõpuks ikka üleni lumine. peab kaaluma jope sisse trapetsi konksu jaoks eraldi luku paigaldamist. mitte et külm oleks, aga niisama kipub lund jääma selja ja trapetsi vahele. seal see lumi lõpuks sulab, selg saab märjaks. külm ja märg ei võrdu millegi tervislikuga. näis kas ohtra fastumiga mätserdamine aitab.

love will tear us apart

kõlab provokatiivselt? lahe!

  1. hommikuks oli maja ümbrus lund täis tuisanud ja tuiskas aina juurde. tegin veel viimased spurdid, lükkasin lume minema ja sõitsime ära kodilasse. kodilas tuiskas samuti väga mõnusalt ning kasutasin võimalust lohetamiseks. vend mikk oli ka vaatamas ja tegin 10 väga tempokat minutut sõitu soomlastele kuuluva karjakopli peal tee lähedal. oeh. väga äge tuul, 12 ruudusega tolmutasin koledasti. mikule meeldis.

õhtul leiti kusagilt üks suur kast kingitustega. isegi martin oskas ühte jõululaulu. laulis seda siis korra soolos ja hiljem esinesime triona. päris kift värk. vennapoeg mathias oli ka hunniku lühikesi salme ise välja mõelnud. asjalik tüüp.

  1. sõitsime veel korra tallinna tagasi, lund oli jälle kõik-see-ilm täis. lükkasin veel nii palju kui jõudsin. lasin kombeka pesumasinast läbi ning sättisime end martiniga teele antsla poole bändilaagrisse. jõudsime kohale alles õhtul. pakuti suppi ja saadeti sauna. veidi kühveldasime lund kah, et autod ilusti parkima mahuks ja ise ka seal ümber liigutada saaks. trummid jäid autosse.

  2. käisime haanjas suusatamas. martinile oli see teine kord suusad alla saada elus. eks ta alguses rohkem nagu pardipoeg seal liikus, ebakindlal sammul, käed külgedele laiali ja suusakepid sealt rippumas. minna võis ainult paremaks! jällegi õnnestus tal mind üllatada, sest julges seal pikkadest laskumistest alla lasta ning ei löönud poolel teel araks. olin salaja väga uhke selle üle. antslas käisime andri ja martiniga veel staadioni juures mäest alla laskmas. martin kelguga, andri ja mina lumelaudadega. mäest ülesronimine on väsitav. varvuli kandi peale keeramine ei tule välja. aga sain mäest diagonaalis alla sõita ja siis natuke slaalomit juurde lisada. õhtul panime andriga pillid ja võimendid ja värgid üles. ennustasime dani, tõnni ja jaanika saabumise aega. arvestasime hilinemiste ja sättimise aegade ning statistikaga. paraku õnnestus neil enne antslat teelt välja sõita ja ehkki dani väiksel maasturil on nüüd ägedad talverehvid, läks ikkagi aega kuni nad põllult teele lendamiseks uue hoovõturaja kühveldasid. lõpuks saabusid ja rääkisid igaüks oma natuke erinevat lugu suurest seiklusest.

  3. haanjasse suusatama kogu kambaga. martiniga harjutasime natuke suusasammu, sest kaua sa ikka paterdad sedasi. mis õhtul toimus, enam ei mäletagi. mängiti pilli ilmselt ja tehti sauna.

  4. natuke oli tuult tulnud. käisime andriga lohetamas. tuul polnud väga suur, sõitsime kordamööda zephüriga. aga lumi põllul oli mõlemale uudne. selline hästi kõva koorik. kohati kandis isegi. inimese tunne jälle sees.

  5. ei mäleta

  6. ennelõunal midagi erilist ei tehtudki. pärastlõunal läksime suusatama. haanjasse. ilm oli -10 kraadi tuuris niiet martinil oli aeg esimesele iseseisvale suusaretkele asuda. ma sõitsin nüüd ka pikad rajad läbi. martinit enam ei näinudki. teised ikka olid näinud, aga kui üritasin neid radu mööda talle järele sõita, siis teda ikka polnud. tegin veel pikad rajad läbi ja olin juba “kergelt väsimas” kui lõpuks seal taga ühe kurvilise laskumise käigus tuli suusal talla alt mingi jublakas ära ning tegin kukerpalli. korjasin jupid kokku ja sõitsin minema. martin oli ise suusad ja värgid laenutusse tagasi viinud ja ootas rahulikult. väga hea.

õhtul tuli veel üks liisi sõbranna juurde, kes, nagu ma kahtlustasin, oligi tegelikult langevarjur. hm, millalgi tuli ju ka alla. meestega istusime saunas peaaegu aastavahetuseni. kella kuuest päeval oli alanud erinevate ilutulestike ja niisama tulevärkide shõu. liisid tegid lahedad valgustid lumest ja õueküünaldest. küll lume sisse ja küll kõrgete lumekoorikust laotud tornide otsa. ilus. nad tegid ka mitmest pillimänguõhtust räsitud toa korda kuni mehed saunas tähtsaid maailma asju arutasid. mulle on alati meeldinud kui keegi midagi koristab. retsept igatahes!

aastavahetusel lasti veel rakette ja joodi shampust ja kõik kallistasid ja soovisid teadagi midagi, ikka uut aastat! hm, ei, head uut aastat siiski! toas toimus väike esinemine ja siis tehti mõned cypress hilli ja krt teab kelle räpilood. päris naljakas oli.

  1. aasta algas üsna varase ärkasmisega. andri sosistas pööningu luugist et ull, lähme lohetama või midagi. natuke kahtlane see kõik ju tundus. esiteks harjumatu et andri nii vara üleval on ja et üldse kell 1 sobib ärgata kui 6:30 magama lähed. aga sõitma me läksime ja sõita me saime. seekord võtsime sangaste lähistel antsi bussipeatuse kandis. sõitsime üsna kaldus põllu peal. väga ilusaid ja pikki hüppeid sai teha. andri leivanumber oli hüpped üle heinapallide ja minule meeldis sõita üles maantee ääreni ning lumevalli äärel väikse hüppega tagasi pöörata ning kohe vallist alla hea hooga minema kütta.

õhtul saabus ivi, kes utsitas rahvast veel edasi pidutsema. tal tuli see välja päris hästi.

  1. kojusõit ei sujunud dani ekipaazhil ka seekord viperusteta. kusagil jõgevakandi metsade-põldude vahel sai neil autos kütus otsa. tõnn käis hääletades jõgevalt kütust toomas, sest lähikandi talud olid koertega tugevasti relvastatud olnud või siis lihtsalt polnud inimesi koduski hädalitestele bensiini pakkumas.

kes lugesid kogu selle kroonika läbi, et teada saada misasja see armastus täpsemalt siis siin lahku rebib, see ei pea pettumusega lahkuma. see oli lihtsalt üks neist lugudest mida seal mängiti/lauldi ja jäi kuidagi kummitama. armastusest siin igatahes juttu ei tule. lohutuseks lihtsalt mõned pildid. vanasõnagi ütleb, et parem pilt blogis kui armastus katusel.

ahjukartulid kõrvitsas © alla

kelguga õlle järel © alla. pildil: alla, andri, ull, tõnn, kuuseke

tünnisõit

elu parasvöötmes on ikka cool küll. täna näiteks -8 kraadi cool umbes. omikult veitsa lund rookida kuni andri kohale jõudis, siis vupsti jürisse. sõidud jüris, pärast veel maja ümber natuke sahatamist ja ongi õhtu käes. kas pole tore?!

jüris on põllutee juba pikemat aega jälle lahti lükatud. nüüd on vallid juba üle meetri kõrgused. tuul oli üsna risti selle teega, järelikult sai lohega sõita ka mööda teed. ma olen kunagi varem ka seda proovinud, aga tookord oli tuul kehvemini ja ei tulnud sellest midagi välja. täna nägin kuidas martti nii sõitis ja kohe oli vaja järgi proovida. uskumatult kift värk! lauaga ei olnud vaja tee peal kantida vaid sai sõita mööda 45 kraadist või järsemat teevalli. kas ma juba ütlesin et väga kift?

lahkusime põllult enne, kui tuul vaibus. andri pidi kuskile pidusse veel jõudma ja mul oli ka patarei juba päris pungile täis laetud. oah!

ahjaa, pärast kodus jätkasin lumelükkamist. panin pulsimeetri ja gpsi ka käima. uut lund oli üsna vähe, rohkem selline kõndimine. igatahes garmini logist on näha, et lohetamine hoiab pulsi kõrgemal kui lumelükkamine. vähemalt seekord. üllatav…

suur tuulevalik jüris

täna pakuti jüris alates lõunast väga erinevat tuult. alustuseks sõitsime zephyriga, siis catalystiga, siis andri sõitis veel instinct sport 7-ga ja lõpuks ma proovisin 3,5 ruuduse harjutuslohega sõita. seda viimast tuleks nimetada justnimelt proovimiseks.

ma arvan et tuul oli ikka juba üsna kõva kui me zephyridega maha tulime, kindlasti seal 10 m/s kandis. hullult sai ülestuult sõita ja allatuult kihutada. põllu servas hüppasime andriga üle kraavi. see on veidi teistsugune tunne kui niisama hüpata. kraav on risti ees ja kui oled otsustanud hüpata siis tuleb hüpata või kraavi sõita, ringi pöörata ja pidurdada sellise tuulega enam ei saanud, mööda sõita pole ka kuskile. usun et poleks midagi väga hullu juhtunud ka siis, kui oleks kraavi sisse sõitnud. nojah, ma selle kraavi olin tegelikult täitsa unustanud ja meelde tuli alles siis, kui sealkandis ilgelt suure hooga kihutasin. äkki lihtsalt vaatan et uh, kraav raisk ees!

kui zephyri maha võtsin, siis kolis andri catalystilt instincti peale ja meie maxiga catalysti peale. lõpuks tiris 12 ruutu ka juba sama hullusti kui zephyr enne. tõesti ei tea kui palju seda tuult võis olla, 15 m/s äkki? või rohkem… ei tea. andri sai 7 ruudusega igatahes väga muretult sõita.

hehe, tegime natuke kinu ka. kui mul parasjagu lohet polnud, siis hoidsin maxi trapetsist tagant kinni ja sõitsin temaga kaasa. teises põllu otsas lasin lahti ja liuglesin andri juurde, temaga sain küüti algusesse tagasi. päris pull värk. üks lohetaja seal ka nägi seda ja tõi välja vanast poomist tehtud nööri, mille otsas karabiin. dan proovis sellega andril järel lohiseda, aga kuna dan ise veel lohega eriti ei sõida, siis oli see tee natuke konarlikum.

lõpuks lasime peale pikka liinidega pusimist ka harjutuslohe üles. aga ma ei tea kas tuul oli langenud juba või mis, aga sellega väga sõita ei saanud, ma sain üsna lühikesed triibud ainult. ilmselt suuskadega oleks lihtsam, sest siis ei pea lohe sõitjat püsti hoidma ja ainult edasi vedama. aga dan arvas et tal oli päris lõbus ka niisama harjutuslohe järel mööda põldu lohiseda.

see sitikas on vist andri…

… ja see martti

garmin connecti logi ka. pulsinäiduga sõit on minu, ilma pulsita on andri

mõõtmised ja mõnda

tegime eile väikse mõõdistamise ja sõitsime tallinnast lohusalu sadamani ja sealt jürisse. tegime umbes 10 mõõtmist, mille sisuks oli gsm modemi tegeliku voolutarbe ja ajakulu teadasaamine. kasutasime täpset laborimultimeetrit, mis sai ühendatud rs232 kaudu arvuti külge. arvutisse tegi andri labviews mõõtmiseks programmi. labview ja multimeetri ei tahtnud alguses suhelda, tegelikult läks selle nahka terve üleeilne päev ja natuke eilsestki. igatahes asjad sai ära mõõdetud ja nüüd on natuke analüüsimist ja nuputamist.

viimase mõõtmise tegime jüris. päike oli selleks ajaks ammu loojas. pilvise ilmaga on seal täiesti piisavalt valgust ka põllu tagumises otsas. sõitsime seal sefiiri ja catalystiga üle tunni. lumel selline tugev koorik peal. tugev piisavalt et seal peal sõita, aga samas piisavalt pehme, et julgeks seal korduvalt kukkuda.

tahtsin ikka varvuli sõitu harjutada. sain sõita ja sain kõvasti kukkuda. ei mäletagi millal viimati nii palju lumes tuli püherdada. siuke mõnus ohutu ja lõbus. parem isegi kui vee peal, sest vees võib laud ära kaduda või lohe vette kukkuda, ning enne uuele katsele saamist on natuke rohkem toimetamist. arvan et mul on probleeme varvuli sõiduga seepärast, et ei pööra piisavalt palju ja ei vii raskust piisavalt üle teisele poole. pöörad ja kallutad liiga vähe, siis lähed allatuult ja lohel liinid lõdvad, vajub alla. keerad ja kallutad ülearu, siis reisib lohe tuuleakna serva ja jõud kaob ära. hakkad seal nihelema ja timmima, siis enamasti lõpeb lugu kõhuli lumes.

kui püherdamine ära tüütas, siis tegin elu natuke lihtsamaks ja pöörasin 180 kraadi ainult korraks ja sekund hiljem 180 kraadi tagasi. selle ajaga ei jõua lohega veel midagi juhtuda ja tegelikult on see pööramise tunne täitsa mõnus.

suur-suur saladus on kaarega suuna muutmine. vees on see kuidagi lihtsalt välja tulnud enamasti, aga lumel läheb alati laud jube palju allatuult ja lohe kukub alla. võib-olla oleks kasu, kui lauaga mõne mäe peal sõitu ja slaalomit harjutada…

Previous Next