ull blog

nasa satelliidipiltidest on kokku pandud digitaalne gloobus. saad seda pöörata ja keerata, lähemale ja kaugemale minna. kimada üle eesti näiteks 4km kõrgusel. igatahes huvitav vidin.

World Wind

keskmine blogija tundub kuidagi pingetevabam kui keskmine mitteblogija. mitteblogijal pole eriti võimalusi eneseväljenduseks, sest keda su jutt ikka huvitab. blogisse saad kirjutada, ilma et keegi küsiks. või haigutama hakkaks. või oma küsimustega mõttelõnga katkestaks.

ja kuulajad on reeglina tänulikumad. need, keda su blogi ei huvita ei satugi seda lugema.

blogides vabaned info ainuomamise koormast. olgu see hea või halb – blogi ja unusta.

omamoodi naljaks on kujunenud kõikvõimalikud paradiisid, maailmad ja dzhunglid, millise sufiksiga suvalise toote või eluvaldkonna õnnistada võib.

otsisin oma fotokale lisaakut. käisin läbi mitu fotopoodi ja nende veebid. korra öeldi ühes kaupluses, et sama keti teises salongis on olemas. läksin sinna, seal öeldi, et on, aga see ei ühildugi. njah, segane lugu.

täna sain teada, et tondil, samas majas, kus asub helisalv – koht, kust viimase aasta või paari jooksul kõik oma dvd- ja cd-toorikud olen ostnud, kuna seal on oluliselt soodsamad hinnad kui muudes poodides… ühesõnaga samas majas on üks kõikvõimalike akude müümisele ja vist isegi parandamisele (teevad ise akuelemente) keskendunud firma.

lähen sinna poodi ja loen paberilt ette mind huvitava aku mudeli ja olen juba mõtetega uksest väljas, kuna seda marki neil kindlasti pole. aga ei, müüja keerab selja, võtab seina pealt pikemalt valimata ühe aku, paneb lauale – on! uurin siis hinda. 3 korda odavam kui originaal. 380 vs 12xx krooni ja mahutavus on ka peaaegu sama.

on ikka hea, kui mõni firma on otsustanud teha ühte asja ja teha seda hästi. teeb kohe meele rõõmsaks ning rahakott ka ei protesti.

• renovaar
• helisalv

mõistlik ja kaalutletud käitumine tagab stabiilse ja turvalise blablabla, aga et sellise tegevuse tulemus on nii läbimõeldud, siis ei ole resultaat enam nauditav. see on lihtsalt loogiline.

samas kui teha midagi impulsiivselt, võttes riske ja tunnetades ohtu, siis on ikka heameel piiritu, kui kõik hästi läheb. ja just see osa elust on väga nauditav, ehkki täiesti ebaloogiline.

õhtul bensiini tankides kuulen lähedusest pehmekeelset juttu. hm, bensiinijaamas purjus inimesed, autoga? vaatan ringi, teisel pool tankurit seisab ühe ehitusfirma reklaamkirjadega pirukaputka. kõrvalistuja toolil nokib üks habetunud pundunud näoga koll armatuurlauda. seljas sama ehitusfirma vormiriietus. tankimisvooliku läheduses askeldavad veel kaks samas vormis tegelast, üks on õnneks vait, ehk on kaine.

kerge nõukogude mentaliteet lööb välja. ei mingit lugupidamist oma töö ega tööandja vastu. häbi.

kuid mis peamine, reklaam, paraku küll negatiivne, toimib!

mooses arvas, et kõik on valgus;

jeesus arvas, et kõik on armastus;

freud arvas, et kõik on seks;

marx arvas, et kõik on raha;

einstein arvas, et kõik on suhteline.

kas te ei arva, et nad olid liialdajad?

selle blogi sihtgrupp on selle autor. see on päevik, kuhu korjan oma hetkemõtted. täiesti meelevaldsed – kui on paha tuju, siis kurjad; helgematel päevadel siis ilmselt rõõmsamad. nii nagu ma tegelikult olengi. võibolla üsna enesekeskne ja ebaõiglane. kunagi hiljem vaatan mida ma elust ja olust arvanud olen. võibolla häbenen, võibolla olen uhke. vähemalt annab see mulle mingi tugipunkti enda üle otsustamiseks.

see blogi ei ole adresseeritud kellelegi teisele. teisisõnu pole plaanis siia kuhjata sissekandeid, mis võiksid minust maailmale paremat muljet jätta. odava populaarsuse konseptsiooni vastu pole mul tegelikult midagi, aga mõtlemine sellele, mida keegi teine minu mõtetest ja tegudest arvata võiks segab mul mõistmast iseennast.

ok, nüüd, kus olen end vabaks rääkinud igasugusest poliitilisest korrektsusest ning loobunud vastutusest oma sõnade eest, let the blog begin!