ull blog

tegime eile väikse mõõdistamise ja sõitsime tallinnast lohusalu sadamani ja sealt jürisse. tegime umbes 10 mõõtmist, mille sisuks oli gsm modemi tegeliku voolutarbe ja ajakulu teadasaamine. kasutasime täpset laborimultimeetrit, mis sai ühendatud rs232 kaudu arvuti külge. arvutisse tegi andri labviews mõõtmiseks programmi. labview ja multimeetri ei tahtnud alguses suhelda, tegelikult läks selle nahka terve üleeilne päev ja natuke eilsestki. igatahes asjad sai ära mõõdetud ja nüüd on natuke analüüsimist ja nuputamist.

viimase mõõtmise tegime jüris. päike oli selleks ajaks ammu loojas. pilvise ilmaga on seal täiesti piisavalt valgust ka põllu tagumises otsas. sõitsime seal sefiiri ja catalystiga üle tunni. lumel selline tugev koorik peal. tugev piisavalt et seal peal sõita, aga samas piisavalt pehme, et julgeks seal korduvalt kukkuda.

tahtsin ikka varvuli sõitu harjutada. sain sõita ja sain kõvasti kukkuda. ei mäletagi millal viimati nii palju lumes tuli püherdada. siuke mõnus ohutu ja lõbus. parem isegi kui vee peal, sest vees võib laud ära kaduda või lohe vette kukkuda, ning enne uuele katsele saamist on natuke rohkem toimetamist. arvan et mul on probleeme varvuli sõiduga seepärast, et ei pööra piisavalt palju ja ei vii raskust piisavalt üle teisele poole. pöörad ja kallutad liiga vähe, siis lähed allatuult ja lohel liinid lõdvad, vajub alla. keerad ja kallutad ülearu, siis reisib lohe tuuleakna serva ja jõud kaob ära. hakkad seal nihelema ja timmima, siis enamasti lõpeb lugu kõhuli lumes.

kui püherdamine ära tüütas, siis tegin elu natuke lihtsamaks ja pöörasin 180 kraadi ainult korraks ja sekund hiljem 180 kraadi tagasi. selle ajaga ei jõua lohega veel midagi juhtuda ja tegelikult on see pööramise tunne täitsa mõnus.

suur-suur saladus on kaarega suuna muutmine. vees on see kuidagi lihtsalt välja tulnud enamasti, aga lumel läheb alati laud jube palju allatuult ja lohe kukub alla. võib-olla oleks kasu, kui lauaga mõne mäe peal sõitu ja slaalomit harjutada…

• garmin connecti logi

kolin selle blogi aadressile http://ull.kiri.ee/blog

balticroads näitas harkus 6-10 m/s ja mina ei saand muidu kui pidin minema uurima. max on täitsa allakäinud, teeb muudkui tööd ja sõitma ei tule. igatahes sõudebaasi pool polnud tuult, aga sealt paistis, et teise, läänepoolse kalda ääres keegi sõidab uhkes üksinduses ja korralikult purjestatult (ei vehkinud üles-alla lohega).

ehkki eelmisel katsel sain jalad märjaks sealpool, siis läksin ikka uurima et kuidas sealt ikka jääle saab. parkisin auto seal lähedal ühe kunde kontori aeda, ütlesin neile tere kah ja läksin pambud seljas jäälemineku kohta uurima.

leidsin koha kerge vaevaga üles, mees kes seal sõitis (aivo?) tuli juba vastu. temal parkimisprobleemi polnud, kuna elas sealsamas üle tee kusagil. vot kus veab mõnel!

pumpasin catalysti täis ja kukkusin triibutama. hämardus ning järvekalda tee ääres pandi laternad põlema. silm harjus ära ja sain väga mõnusa tunnikese seal tiirutada. tuult võis olla isegi kuni 10 m/s kohati. puhanguid oli, kuid catalystiga see erilist muret ei tekitanud.

sedasi üksi on muidugi tiba igav sõita. saaks vahepeal jalga puhata ja lobiseda kellegagi, oleks kiftim. samas on teinekord täitsa tore puha üksi sedasi toimetada keset järve. suisa romantiline! tegin selle puhul kohe ühe ööpildi kah.

plaan oli täna minna üle tüki aja basseini. sukelduma või nii. aga eile rassisin nii koledasti lumega ja käisin sõitmas ka. arvasin et täna vedelen kangena voodis. võta näpust. vahel tekib mõte, et äkki on see lumelükkamine mind tugevaks ja terveks teinud. pole igatahes kindel, et jõud ja tervis sellist vaeva väärt on. enivei, martin sel nädalavahetuse linna ei tulnudja basseini me ei läinud.

lund sai maja ümber ikkagi lükata hommikul… ja õhtul. vist on peaaegu lakkamatult juba mitu päeva sadanud. puudub võimalus oodata kuni sadu lõpeb. siis oleks lumi juba nii paks, et sahaga lükata ei jaksaks ja labidaga mina küll enam kunagi selliseid pindasid rookima pole nõus.

lumerookimise vahepeal käisime maxiga jüris lohetamas ka. kaks põldu, mida ikka üks lahtilükatud põllutee eraldanud on, olid kõik üleni lume all. põlluteest võis pm lihtsalt üle sõita. vallid polnud enam märkimisväärsed. auto parkisime jüri poole maha keerava tee äärde. seal parkis teisigi ning tee oli piisavalt laialt lahti lükatud niiet jürikandirahvas mahtus kenasti mööda sõitma.

põllud ise olid pealt kerge puudriga kaetud, pind muidu selline mõnus. ei olnud liiga kõva ega liiga pehme. paraku tuiskas ja raske oli maad eristada. ühe puhangu ajal tegin väikse hüppekese. ma arvasin et mul on jalad juba uuesti maas, kui kuni läks veel üks sekund ja alles siis tuli maa. selline tunne nagu pimedas käiks mööda treppi. see viimane aste on vahel päris huvitav üllatus ja umbes niisugune tunne oligi.

• garmin connecti logi kah

explorer’iks ristisin need tänaostetud columbia saapad seepärast, et käisin nendega eksploreerimas erinevaid võimalusi järvele pääsemiseks…

ja vannis ning kaelani vett täis on need praegu seepärast, et jää oli kõrkjate vahel liiga nõrk.

ei maksa arvata, et sõit sõitmata jäi. läksime ringiga järve teisele kaldale, panin kuivad sokid ja lauasaapad ning tegime maxiga sefiiridega mõnusad triibud. kui pimedaks läks, siis ma tulin maha ja kohtasin jää peal mehi labidate ja suuskadega. suvel olin kogemata ühe besti lohepumba neilt hakkama pannud laulasmaal. kui jutud said räägitud, siis tuli lõpuks kuskilt pimedusest ka max välja.

kodos selgus, et lauasaapad sobivad lumelükkamiseks ka päris hästi.

täna nägi naabermaja väga hurmav välja. aknad puha kinni tuisanud. õnneks meie korteri aknad on sellises suunas, et lumi pole neid kinni katnud. väga tore on vaadata, mis ümberringi toimub. kuidas autoomanikud ja muidu lume-entusiastid labidatega oma autode ja majade ümber lund loobivad. ja kuhu keegi oma lume ka paneb. üldiselt paistab, et korralikesse lumelabidatesse investeerimine ei ole üks selle talve trendidest. mingite läbipainduvate plastmasskräkatsitega tehtud korralik töö aga kiidab tegijat.

jürisse ei näidatud ega lubatud täna mingit tuult. ennelõunal aga keegi kitefoorumis mainis harku järve…

õhtul nelja nelja paiku kui mina sinna jõudsin, polnud seal mainekaid… st mainijaid? lohetajaid enam kuskil näha, aga natuke jääle kõndides tuli nuka tagant umbes 3 m/s ühtlane tuuleke välja.

seekord oli kaasas ainult annika, kes passis järve ääres autos ja vaatas kuidas minu ilus lohe autotulede valguses sätendas. sõita oli jääl üli vahva. lund oli võibolla 10 cm ainult, aga põhi oli see-eest jäiselt kõva. sain esimese pisikese kukkumisega aru, et trikke siin harjutada ei ole mõtet. parem kondid terved kui trikid katusel, nagu öeldakse.

sõitsin üsna sirget kurssi pidi umbes järve keskele ja siis sealt sama rada pidi tagasi. päris korraliku soššee sõtsin sisse. ei tahtnud annikal kaua oodata lasta ja tegelikult sain 20 minutiga enamvähem isu täis kah triibutamisest. nojah, ja powerit oli sefiiril seal tegelikult korralikult. vedas et max ei tulnud.

eila käisin õhtul korra kodilas ja vaatasin et linna lähedal on teede ääres põllud puha valged maanteeäärsete laternate särast ning linna kumast.

täna päeval tuult polnud, aga õhtul näitas jüris 6-9 m/s. läksime maxiga seda asja kontrollima. kohapeal selgus, et tuul tõesti puhub ja põld on nii valge, et isegi pealampi ei olnud vaja. ilm oli kergelt sula, lumi pakkis ja samal ajal sadas värsket lund taevast muudkui juurde.

tegin sefiiriga mõned triibud. uhh, jõudu ja jaksu lohel mehemoodi ja jääb ülegi. sain hoolimata laua peale kleepuvast sulalumest isegi päris mõnusaid hüppeid teha. ilgelt äge. andsin sefiiri maxile. algul oli plaan kordamööda sõita. a kuna max otsustas millegipärast kuskile kaugele tuulevaikust otsima sõita ja jäi sinna tükiks ajaks, siis mõtlesin catalysti ka ära proovida. sellega sai kah sõita, kuigi mitte nii muretult kui sefiiriga.

proovisin ikka seda varvuli sõitu käppa saada paremini. alapurjestatult on see ilmselt veel eriti raske, sest kui laua all 180 kraadi pööratud sain, siis muidugi oli suunt natuke liiga allatuult ja kuna jõudu niikuinii liiga parasjagu, siis ei jaksanud sedasi tõmmata. mõned päris head pikad triibud sain siiski tehtud varvastel.

proovisin ka enne pööret umbes 120 kraadi laua ära pöörata et siis kui lohe vuhinal teisele poole kimab, saaks kohe laud õiget pidi all uhke kaarega lohele järele sõita. see värk mulle meeldis väga, tegin seda palju-palju.

enne äratulekut sõitsin veel natuke sefiiriga. vahetuse ajal panin lohe endale ilmselt lohakalt külge ja ühel hetkel oli lohe hopsti konksust lahti. sain proovida konksuvaba ehk unhook sõitu. kätele on koormus üllatavalt suur, aga väheneva tuulega jaksas kinni hoida küll. kahjuks ei saa sedasi poomi ju enam üles lasta lohele hingamisruumi andmiseks. tuli välja, et lohele ei meeldigi väiksema tuulega sõita, kui ratsanik teda pidevalt kägistab.

max tuli hommikul maalt tagasi ja tegime umbes poole ühteteistkümne paiku jüri poole minekut.

tuul oli võrreldes eilsega ristipidi ja tuli üle metsa ning oli seetõttu kõvasti ebaühtlasem. eile läbitriibutatud ala oli nüüd nagu kartulipõld, täis vagusid, millest üle sõitmine raputas jalgu ikka korralikult. kaugemal, kus eile vähem sõitjaid käis, oli lumi aga pehme ja tuul ka kuidagi parem, seal sai sõita küll. ma lasin ettevaatlikkuse mõttes esialgu catalysti üles. tegelikult oleks saanud sõita ka zephyriga nii nagu max seda tegi.

proovisin triibu otstes ringi pöörata väikse 360 kraadi pöördega ja et pärast ei peaks poomist tiiru välja kerima, proovisin hüppekese ajal teha lisaks ka kerge lohekäär ehk kiteloop. täitsa vahva värk.

• garmin connect logi

eila õhtul sadas jälle törts lund juurde. täna omikul peale üheksat tegin kõigepealt sahaga majale tiiru peale ning peale hommikusööki kimasin kohe jürri.

laulupidu oli selleks ajaks juba alanud, teeäär autosid puha täis, sest oli ka põhjust – ilus ilm ja tuul ka pigem üle 5-6m/s. lasin sellise tuule auks balloonist täis catalysti, mida eelmisel korral natuke naljaviluks proovisime, aga tookord oli selle lohe jaoks tuult ikka selgelt liiga vähe. täna käis kõik kiirelt ja konkreetselt. lohe täis kohe bussi kõrval teisel pool teed. liinid külge, lohe üles, laud jalga ja tsõõritama.

gps kella muidugi unustasin käima panna esimese sõidu ajaks, aga sõita oli täitsa tore. powerit just ülearu polnud, aga sõita sai korralikult ja ei tulnud kordagi tunnet et oleks vaja ikka suurem lohe välja tuua.

proovisin paar korda ka varvuli sõita, aga ei sellest ei tulnud mitte midagi välja. võib-olla oli selle jaoks tuult natuke vähe veel või lumi liiga pehme. hea oli aga see, et kukkusin mitu-setu korda kõhuli lumme. hea seepärast, et proovisin uut trikki kuidas kõhuli lumest välja saada. tõin aga lohe natuke madalamale ja siis kiiresti üles ja poom alla, tõmbas mind ilusti jalule laua peale ja sain sama hooga kohe ka edasi sõita. minuarust väga cool trikk. kahjuks ei saa selle trikiga eriti esineda, sest ma ei tea ühtegi cooli moodust kuskil rahva ees kõhuli kukkumiseks.

catalystiga jäin igatahes rahule. kõik on täpselt nii nagu reklaamtekstides kirjas. ilus lihtne ja puhas poomindus, lohe ise mõnus smuuti. puhangud on tunda, aga need ei rebi sul poomi käest ja ei rapsi nagu peru hobune. ilmselt pole see lohe ilge vabastiili või võidusõidu pill, aga ma usun küll, et sellega saab üsna igasuguse ilmaga üsna ükskõik mida teha natuke. just see, mida ma tahtsingi.

• garmin connect logi peale puhkepausi.