sügistuuled
eelmisel nädalal oli windguru puha punane. tuult ennustati kuni 20m/s puhanguti ja ega väga palju ei eksitud.
esimesel tuulepäeval oli rahvas üsna ettevaatlik algul. mina ronisin peale 10,5-ga ja olin alul puha üksi. tuul oli tõesti korralik ja lainetus kah. samas on hea lainetest üle saada kui tuult on korralikult, niiet väga ei virisend. hüppekesi teha oli ülilihtne, isegi väikse hooga kella 11 pealt 12 peale lohe toomisest ning poomi tõmbamisest piisas, et koos lauaga veest välja saada ning mõni sekund veekohal hõljuda. vaatasin, et muu rahvas passib kalda all ja ei taha lahele hullama tulla. pärast kuulsin et andri mõõtis seal puhanguteks 18 ja see natuke hirmutas vist. mina puhanguid eriti ei tundnud seekord. aga ega ma väga agressiivselt seal ei sõitnud kah.
andri lõhkus enda lohe juba täispumpamise käigus ära (ventiil läks pooleks), aga sellest polnud midagi, sest ta sai väga hästi ka 7 ruuduse lohega sõita. selle ta lõhkus ka suht kiiresti ära muidugi. lohe on väga vähe kasutatud, aga üsna vana ning kummivoolikud peaballooni ja väikeste balloonide vahel on haprad. kui väike lohe kiire liigutusega vastu vett läratada, siis kipuvad need voolikud lõhkema. aga hea on see, et seda on lihtne parandada.
pärastpoole tegi ka max väga korralikud triibud 10,5 ruuduse ja minu lauaga. see oli päris tubli töö tal, sest ega see laine seal nüüd harjutamiseks väga mõnus polnud. samas ikkagi tuulega on parem sõita kui ilma tuuleta. peab ainult vaatama et end ära ei lõhuks.
***
teisel päeval (või oli üks päev veel vahel?) läksime õhtupoole, sest siis pidid puhangud väiksemad olema. rahvast oli ka vähem, polnud mitte kedagi, olid vaid jäljed. sõitsin 7 ruudusega ja tuul tundus suurem kui eelmisel päeval. samuti oli laine kõrgem. mul oli nüüd kuiv ülikond seljas ja ei saanud lauda väga hästi jalga kuidagi. kui see siis lõpuks ära kadus, siis sain muidugi kopsikutäie vett oma kuiva ülikonna sisse ja ülestuult kehalohistamisest ei tulnud seal laines välja midagi. tulin siis lohega allatuult kaldale. väga kerge oli lasta lohel end täies pikkuses veest välja tõsta. päris naljakas.
kui max 10,5-sega peale läks, siis vaatasin küll, et hm… huvitav mis sealt tuleb. aga ei olnud häda midagi. sai sõita küll, aga lõpuks läks üks liin pooleks ning sõit sai läbi. läksin seda lohet appi püüdma ja liine sebima. veidi hiljem võis näha, et ka andri oli lohe lahti lasknud (või unustanud seda korralikult kinnitada), niiet olime kõik maamehed. pimedaks läks kah.
***
suure tuule ja kõrgema lainega on minul selline tunne, et lohe ja lauaga laineharjadel sõita, neist hüpata ja möllata on väga vinge tunne, nagu oleks hull kunn. aga kui siis vette kukud ja laua kaotad… või isegi kui ei kaota, aga passid seal ja pirakas laine seljatagant üle pea rullib, siis pole kunni enam kuskil. pisikese hiirekese tunne hoopis.
selle pildi tegi tõnn ja pildil on andri
