ull blog

vaatasin ühte kifti lohevideot mitu korda ja muidugi lõpuks oli tunne, et nüüd lähen põllule ja hakkan järgi tegema 🙂 tegelikult muidugi mitte nii naiivselt, aga tuhin tuleb peale küll. karm reaalsus on aga see, et põllul on lumi kõva ja seal kukkuda pole üldse nii mugav kui võiks. õnneks ainult paar korda käisingi käbla ja väga haiget ei saanud. leidsin mõned lumenukid mida sai kikkerina kasutada ja üritasin nendelt hüpata. kikker annab ikka hüppele tõesti palju juurde. sellised juhuslikud hüpekad on küll väga naturaalsed, aga ühtlasi ka tiba ettearvamatud. üks oli tiba liiga järsk ja ma midagi seal tegin valesti niiet laud jäi kuidagi jalamile kinni aga lohe vedas edasi, panin käpa maha ja kere tõsteti üles, umbes nagu selles videos. sealt edasi sarnasus videoga ka kaob, sest kukkusin ja lohisesin üle selle paganama lumehunniku. nagu öeldud, väga haiget ei saanud. kuid korraks tuli tunne, et see talv hakkab ennast vaikselt ammendama. uut lund ei tule, vana on krdi kõva, midagi uut harjutada ei julge hästi. käed ka valutavad endiselt, pole ühtegi tuulevaikset päeva ka et rahus puhata saaks.

ps! alljärgneva pildi peategelane on see väike heledakarvaline koerake tolle uperkuudis lohemehe lähedal.

logi

käisin täna raplas rehvikeskuses, et sealsed meistrimehed saaks õli vahetada ja muud nipet-näpet seal muntsida. ise läksin senikauaks sinna kõrvale lohega tsõõritama. arvestades seda, et plats pole väga suur ja igast küljest kas maantee, kraavi või kõrgepingeliinidega piiratud, tuli sõit välja päris hästi. libisemist millegipärast viimasel ajal üldse kusagil enam ei ole. ei teagi kas laud on juba nii krobeliseks sõidetud või on lumi halb? aga tuul oli seal platsil siuke hm, et vahepeal pidin sefiiriga pumpama ja vahepeal täiega kinni hoidma et ära ei veaks.

pärast kui sõidu lõpetasin ja auto kätte sain, läksin kodilasse vanematele külla. isa rääkis et oli raplas käinud ja näinud bussist kuidas keegi seal ristmikul sõidab lohega. ma siis tutvustasin talle seda sealset sõitjat.

ümbruskonnast mõned pildid kah.

logi

eila käisime laagri ja harku vahel kusagil ühe põlla peal. mul vend tahtis kah seda loheasja natuke lähemalt näha ja juba ammu oli lubatud harjutuslohet talle lennutada anda. tal üks naabrimees, kes suve lõpuks koolitust saand ja napilt lauale jõudnud, oligi selle põllulapi leidnud ja tahtis seal kah suuskadega lohetamist proovida.

aga see oli tal ikka väga julge valik. seal oli mets äärtes üsna lähedal, lisaks talu ja kõrgendik. peaaegu kõik asjad mis tuult huvitavamaks võiksid teha, olid olemas, samuti ka tulemused. miku naabrimees sai seal läbi häda piki põldu allatuult ära sõidetud ja tuli pärast jalgsi tagasi. max oli kah üsna hädas selle turbulentsiga ja ega mul omalgi kerge olnud. vähemalt uus huvitav kogemus. no ja maxil oli kaasas päris fotokas, millega tegi natuke pilte. see ka ju positiivne.

seal põllu me kaua ei viitsinudki jamada ja otsustasime minna edasi (tagasi) teise äärmusesse – salmistusse. sel hetkel kui kohale jõudsime, tundus küll tuul üsna nõrk olevat, aga ajasime ikkagi lohed täis ja läksime sõitma. ühel tegelasel läks mu catalyst kuidagi trapetsi küljest lahti ja turvanööri ka polnud, niiet lohe põhimõtteliselt lendas üle mingi kuuri rahulikult, aga jäi terveks.

edasi oli tuul jällegi korralik ühtlane ja tugev, zephyri jaoks minuarust isegi natuke liiga tugev, sest sõita sai kenasti ja üle ei käinud, aga väga mingeid hüppeid ja asju teha hästi ei julgenud sellega. lahe trikk oli lohede vahetamine otse konksu otsast.

enamuse ajast ma ikkagi hüpitasin seal ennast lohe all ja proovisin igasugu asju. kui seni on olnud peale rohket sõitu ikka jalad valusad, siis nüüd on käed nagu makaronid. mõnus.

kitezone jutukas keegi mainis salmistut alternatiivina lõputule põllu nühkimisele. juba hommikul oli ilm väga ilus ja aega terve päev, siis läksimegi hoopis sinna.

sõitsime mitte suvisesse surfispotti vaid salmistu sadama ja supelranna juurde ning parkisime seal kenasti ära. mõned lohetajad seal juba sõitsid, kuid tulid maha ning kurtsid et 12 ruutu on ikka vähe. noh meil maxiga mõlemal 17 ruutu hõlma all, astusime optimistlikult jääle. tegelikult mina ei astunud vaid sõitsin kaldast alla laua peal ja juba siis sai selgeks, et eile öösel maha tulnud lumi kakub laua alla kinni natuke.

aga tuul… oeh, ma ei tea kust alustada. meretuul, kas teate, see puhus talviste maarottide jaoks ikka täiesti ühtlaselt. oskan seda kirjeldada ainult ülivõrdes. ainus hea asi, selle kohutavalt ilusa ilma ja tuule juures oli veidi kinnikakkuvad lumelaigud, mis muutsid olukorra realistlikumaks. muidu oleks olnud küll liiga hea et tõsi olla. maxile oli kodus laud küünla ja fööniga määretatud, ma nühkisin kuivalt majapidamisküünalt alla kokku vist kahel korras. natukeseks ajaks see aitas, aga kulus ikka üsna kiirelt maha kahjuks.

hästi tore oli näha rahvast mööda jääd salmistust pedassaarele matkamas nii kahe-kolmekesi kui suuremate gruppidena. jalgsi, suusastis, kelgutsi ja atvtsi. jääkimata lohetsi sõitmisest. suures rõõmujoovastuses ma ikka tervitasin neid mööda kihutades ja inimesed naeratasid vastu.

tuul natuke tõusis, niiet sõita sai juba ka 12 ruudusega. max jätkas zephyriga. tegime väikse tripi allatuult ja pärast krossasime üles tagasi kilomeetrikese või sedasi. max sai kenasti hakkama sellega. hüppamist harjutas ka enne, sai jalad ikka korralikult maast lahti. täitsa tubli.

ma läksin lõpuks ikka päris julgeks seal ja sõitsin lohega kaldast üles sinna parkla kõrvale väikse platsikese peale. sealt siis jälle alla ka. selgus, et alla sõites sai kallast kasutada natuke õhus hõljumiseks ning üles sõites töötas sama kallas kikkerina, sai mõnusalt üles kibuvitsapõõsasse karata. aga teate küll, kibuvitsa põõsas on mu kindlus, mu kodu, kallis vennas!

logi

seda pole ammu juhtund, et ühel päeval kaks korda sõita oleks saanud. noh täna igatahes sai. algul zephyriga, siis väike vaheaeg tuulevaikuse ja väsimuse tõttu. umbes tunniajast peale pausi tuli tuul tagasi ja tegin veel catalystiga mõned triibud. päris mõnus ja päris väsind nüüd.

tegin natuke tarbekunsti kah, pildil seekord siis tuulemõõtjast ja lumest taies.

logi

viimasest sõidust möödas kaks ja pool nädalat. seni pole tegelikult head sõiduilma olnud tuule ja külma tõttu. mul selle võrra lihtsam oma väikest venitust vms ravida rahus. aga nüüd on juba olemine parem ja võtsin vöötrapetsi asemel pükstrapetsi.

sõita oli täna väga mõnus. tuul ja lumi mõlemad väga head! max oli kah sõitmas oma 12 ruuduse crossbowga. ikka seltsis palju mõnusam sõita kui üksi triibutada.

enne äratulekut sõitis max ka minu lohega ja sealt kuuldus ainult kiidusõnu, et nagu sööks pehmet koorejäätist. hehe. tegin tast pilti kah:

logi

eelmise aasta talvel ostsin omale proovimise mõttes kõige odavama android telefoni mis saada oli – samsung galaxy spica. tegelikult päris hea telefon. ainult kaks korda selle aja jooksul jooksis sedasi kokku, et pidin aku välja võtma. ühes postis ma kirjutasin ka sellest, mis ma tollest telefonist ja androidindusest arvan, niiet ei hakka vast kordama. igatahes tundsin juba mõnda aega tagasi, et kasutaksin telefoni just igasugu interneti asjade jaoks isegi rohkem, kui ekraan oleks suurem. et oleks mõnusam aadresse toksida ja et näeks paremini lugeda.

hoidsin siin silma peal samsung galaxy s, dell streak ja motorola atrix mudelitel, ah isegi soni ericssoni xperia 10 oli kaalul, aga kas kehva tootja toe, ebastandardsete pistikute, müügil mitteolemise või kalli hinna tõttu jäid need kõrvale ja võtsin htc desire hd, millel on 4,3″ ekraan, micro-usb- ja 3,5mm audio pesad. 8Mpix kaamera ning led (välklamp).

nii, ja mis mulle kohe silma jäi selle telefoni juures? kõigepealt see pisike led, mis vilgub või põleb erinevat värvi olenevalt sellest, kas aku laadimine on algus- või lõppjärgus või kas on vastamata kõnesid/lugemata sõnumeid. spica puhul tundsin sellest kõvasti puudust. kasutajaliides on ka parem kui spical, ehkki ka spica android 2.1 oli väga ok. dhd 2.2 koos htc sense lisaga on aga veelgi parem. skype voip kõned on nüüd korraliku kvaliteediga ja ei haki. väikse üllatusena töötab sel telefonil ka dlna/upnp kaadervärk. kui on dlna toega telekas, siis saab pilte, mussi ja videot otse telefonist telekasse saata ilma mingite kaabliteta. lisaks saab isegi windowsi enda media streamingu abil jagada arvutis olevat tavaari välja ja telefon oskab seda ilusasti sirvida ning kuvada. niiet töötab mõlemat pidi.

niiet suur ekraan ja vilkuv led. ma loodan, et sellega saab nüüd vähe paremaid pilte ka teha.

eile ja täna sain seitsmeruudusega sõita.

jüris oli eile kergelt sula ja tuiskas, tuul üsna (et mitte öelda “päris”) puhanguline. see-eest jäi jälle lumi hästi laua alla kinni ja kakkus. aga nagu risto ütles, siis sõidud sai tehtud aga mõnu null. ma tegelikult annaks natuke rohkem punkte kui null, sest sõit oli ikkagi huvitav. aga hüpata ja üldse eriti midagi teha ei julgenud küll, sest kunagi ei teadnud millal järgmine puhang tuleb ja sakutab.

logi

aga täna, hoo, täna oli hoopis teine tera! martti ainolaga sõitsime kahekesi keila selveri juures põllul. seal oli küll sõidumõnu täie raha eest. tuul oli võrreldes eilsega ikka väga ühtlane, kuigi vahepeal ikka trikitas, aga ei mingit erilist sakutamist. lumi oli muidugi ka nagu muinasjutus. sile, täiesti sõitmata. all parasjagu kõva ja peal paras kiht natuke pehmemat, ütleks lausa sõmerat lund. mina ei ta mismoodi martti oma uue 10 ruuduse c4 lohega seal hakkama sai, sest minule oli 7 ruuduse instinct sporti jaoks tuult niiet tapab… hull edasi tagasi kihutamine käis tund aega jutti. tõesti, ülivõrdes – väga mõnus!

logi

tuult veitsa rohkem kui eile, mina sain zephyriga ilusti sõita ja keksida. kusjuures vahepeal sõitis põllul korraga neli zephyri! muidu oli aga palju koolituserahvast ja niisamasõitjaid eriti peale meie nagu polnudki. sõitsime nii tunnikese.

kui oma asjad olime juba autosse ära pakkinud, siis istusime ja passisime veidi niisama päiksepaistel ja vaatasime kuda teised sebivad.

edit: tuli veel meelde, et täna oli tegelikult väga hästi tunda see pop. aeglane sõit küll, aga kui õnnestub lohega liinidele korralik koormus tekitada ja siis kasvõi jalgade jõul maast lahti hüpata, siis saab päris kobeda hüppekese teinekord… jajaaa!

logi

tuult suurt polnud, aga 3 m/s ümbruses sai zephyridega sõita küll. maxiga kahekesi seal olimegi. max unistab juba suvest ja shortsides sõitmisest. vahi narri.

logi